PAREM UNI

Uni on kriitilise tähtsusega meie organismile. Ilma selleta inimene lihtsalt sureks ära. Samas ei ole alati tähtis kaua me magame, vaid kui kvaliteetselt. Uuringud on näidanud, et kõige väiksem on suremus täiskasvanutel, kes magavad keskmiselt umbes 6-8 tundi päevas. Kindlasti ei tohiks selliseid tulemusi vääralt tõlgendada ja arvata, et kui nüüd magan vähem, siis elan kauem. Pigem tõestab see vaid seda, et kui inimene on terve, siis seda kogust võib pidada optimaalseks. Meie keha on iseenesest isereguleeriv ja kui meil on kurnatuse, haiguse või mõne muu teguri tõttu suurem unevajadus, siis seda tuleks loomulikult kehale ka võimaldada. Samas kui meid vaevab unetus või pealiskaudne uni, siis me ei puhka välja ja keha ei taastu piisavalt, olenemata kaua magame.

Et puhata ennast võimalikult kiiresti välja, tuleks täita järgnevad tingimused.

  1. Jääda võimalikult kiiresti magama
  2. Veeta magades võimalikult pikalt REM või sügava une faasis
  3. Omastada piisavalt vajalike toitaineid, et toetada taastumist rakutasemel

Neid tingimusi aitavad saavutada järgnevad soovitused.

  1. Toitu pidevalt tervislikult. Samuti väldi õhtuti ergutite tarbimist (kohvi, roheline tee jms) ja süsivesiku rikkaid toitaineid. Õhtusöök võiks ideaalselt olla üpris rasva ja proteiini rikas. Väldi ka liiga hilja söömist, eriti kui sul on refluks või kõhu probleeme, mis võivad oluliselt magamajäämist häirida.
  2. Hoolitse oma vaimse poole eest, et paremini stressiga kohaneda. Igapäevased mured ja sellest tekkiv õhtune ärevus on paljudele põhiliseks põhjuseks, mis takistab kiiret uinumist.
  3. Väldi eredat valgust vähemalt 2 tundi enne magamaminekut. Selleks soovitan instaleerida arvutisse ja teistesse nutiseadmetesse f.lux või sarnase õhtuti sinist valgust eemaldava tarkvara. Samuti võivad abiks olla pruunide klaasidega (sinist valgust blokeerivad) prillid.
  4. Maga võimalikult pimedas ruumis. Muretse omale pimendav ruloo või kardinad. Eriti oluline on see suviti, kus hommikul läheb varakult valgeks ja annab kehale märku ärgata. Samuti lülita õhtul välja kõik valgust erendavad elektriseadmed ja/või kleebi kinni töötavad LED tuled. Kui see ei peaks olema võimalik, siis võivad lahenduseks olla ka magamisprillid.
  5. Maga jahedas. Parema une heaks peaks toatemperatuur öösel olema võrreldes päevasega mõne kraadi võrra madalam. Samas keha (eriti jalad) hoia soojas.
  6. Ära treeni vähemalt 2 tundi enne magamaminekut. Kuigi igasugune päevane kehaline liikumine mõjub üldiselt positiivselt meie unekvaliteedile, siis treening vahetult enne magamaminekut võib tekitada erksa oleku, mis takistab kiiret uinumist.
  7. Mine magama enne kella 23:00. See on aeg millal meie kehatemperatuur on kõige suuremas languses ja soosib magama jäämist ning unekvaliteeti. Umbes kella 5:00 saavutab kehatemperatuur miinimumi ja hakkab taas tõusma, mistõttu on hommikul ärgates raske uuesti magama jääda.
  8. Kui ärkad öösiti tihti üles näiteks WC käimise, norskamise või mõne muu põhjuse pärast, siis tuleks selle probleemiga tegeleda (vajadusel otsida lahendusi arstiga konsulteerides). Öösiti ärgates on samuti väga oluline hoiduda eredast valgusest, mis takistab sind märgatavalt uuesti magamajäämisel.
  9. Kui ainult eelnev ei aita, proovi parema une saavutamiseks toidulisaneid (magneesium, D-vitamiin ja omega-3 võivad soodustada biokeemiliselt magamist).magamine

Kuigi loetletud soovitused on lihtsad, siis neid pidevalt täita ei pruugigi algul olla nii kerge. Oluline on integreerida need põhimõtted oma igapäevaellu ja teha neist harjumus.

Tuleb arusaada, et ainuüksi unekvaliteedi parandamine võib parandada märgatavalt meie elukvaliteeti. Lihtsalt paremini välja puhanuna me jõuame rohkem, kasvatame lihastoonust ja näeme paremad välja. Teistpidi öeldes vähene ja/või pealiskaudne uni teeb meid paksuks, laisaks, koledaks ja kipume ka varem surema.

Valik uuringuid une kasulikuse kohta (inglise keeles):

Uni muudab meid osavamaks

Puhanuna lahendame paremini probleeme

Hea uni tagab parema naha ja välimuse

Uni suurendab testosterooni taset

Uni parendab kehalist võimekust

NB! Kui magad kaua ja sügavalt, kuid endiselt tunned tihti väsimust, mine arsti juurde. Pikalt kestev suur unevajadus võib viidata kroonilisele haigusele. Täpsemalt südame-veresoonkonna haigusele.