Harjumused on tegevused, mida me teeme alateadlikult. Kuna nad toimuvad peaaegu automaatselt, siis aitavad nad meil püsida õigel teel. Tuleb muidugi arvestada tõsiasjaga, et head harjumused tulevad raskelt ja nendega on kerge elada, kuid halvad harjumused tulevad kergelt ja nendega on raske elada. Hea ülevaate harjumuste ja nende loomise kohta saab raamatust “Harjumuse jõud” (The Power of Habit). Harjumuse sügavalt juurdumiseks, tuleks seda teha järjepidevalt umbes 18 kuud. Milliste harjumuste loomisega tuleks siis alustada, et saada suurimat kasu?
Olen ise sellele mõelnud ja leidnud enda jaoks 7 harjumust, mis annavad kõige suurema kasu. Nende mõju on läbiv, olenemata mis on kellegi huvid ja soovid. Seetõttu on eriti oluline need tegevused harjumiste näol nii öelda automatiseerida, et elu enda jaoks lihtsamaks muuta.
Tee ise süüa. Oskus õigesti toituda, tagab tervise ja võimaldab elust rohkem ning kauem rõõmu tunda. Ise süüa tehes tead, et kasutad vaid neid toiduaineid, mis sulle hästi mõjuvad. Sisuliselt tuleks luua kaks oskust, millede arendamine teebki sellest hea harjumuse. Esimeseks on oskus süüa teha. Selleks on kaks võimalust, kas käia kuskil koolitusel või uurida ise ning proovida katse-eksitus meetodil. Oluline oleks sellele läheneda efektiivselt, näiteks teha osa toitu kord nädalas ette ja/või kasutada eelmise päeva ülejääke järgmistel päevadel. See teeb kogu protsessi vähem aeganõudvamaks ja seeläbi ka lihtsamini harjumiseks kujunevaks. Teine on oskus teada, mida süüa. Selles osas on muidugi teadus kohati eriarvamusel, aga lihtsad näpunäited leiab siit veebilehelt. Planeerides toidukorrad ette, on võimalus kord nädalas suurem osa toiduaineid ette osta. See omakorda võimaldab vähendada ebatervisliku näksimist ja isu järgi toidu ostmist, kuna tead täpselt millal mida sööd.
Liigu regulaarselt. Selle harjumuse olulisust ei pea vast selgitama. Samas on see tõesti raske tulema ja ajapuuduse vabandusena lihtne ununema. Parim soovitus on siin leida omale aktiivne harrastus mis meeldib ja tee see endale rutiiniks. Olgu selleks siis tennise mängimine, rahvatants vms. Kuna mul endal on graafik töö tõttu üpris ebaregulaarne, siis olen endale rutiiniks teinud iga hommikuse võimlemise 50 kätekõverdusega ja käin vähemalt kolm korda nädalas jooksmas või jõusaalis raskustega treenimas. Lisaks üritan ka rohkem treppe kasutada ja võimalikult palju liikumist jalgsi teha. Loe ka kuidas keha efektiivsemalt treenida.
Hoia avatud mõtlemist. Keegi pole meist täiuslik ja avatud suhtumine, õpetab iga päev maailma uue pilguga vaatama. Erinevate arvamuste kuulamine ja analüüsimine annab sulle pikapeale oskuse maailma mitte ainult enda mätta otsast vaadata, vaid ka kõrvalt protsesse hinnata. Oskus kuulata ja sisukaid küsimusi esitada, annab sulle väga suure eelise asjadest paremini aru saada. Muidugi on ka oht tunduda saamatuna, seda eriti kinnise mõtlemisega inimeste silmis. Siinkohal on mind elu õpetanud, et alati ei maksa liiga uudishimulik olla ja inimestelt, kes pole ise avatud mõtlemisega, on harva midagi õppida.
Tee tööd mõttega. Et peaga töötades rasked asjad tehtud saaks, on vaja keskenduda. Samas tihtilugu leiame end tegemas asju, mis on kerged (emailide lugemine jms) või hoopis takistavad meil tööd teha (sotsiaalmeedia, uudiste sirvimine jne). Seetõttu on hea harjumus suurem osa oma tööajast segavad faktorid välja lülitada ja keskenduda käesolevale tööle, et see tehtud saaks. Sama kehtib ka õppimisele ja enesearengule. Mismoodi see täpselt toimuda saaks, on natuke individuaalne ja oleneb ametist ning võimalustest. Heaks metoodikaks on ka dopamiini vähendamine, millest täpsemalt kirjutan järgmises postituses.
Veeda aega lähedastega. Olulised suhted on need, mis annavad elule mõtte. Hoia lähedasi ja leia aega oluliste inimeste jaoks. Eelmist punkti silmas pidades võib tihti tunduda, et lapsed ja pere on kohati segavad faktorid, mis tekitavad lisa kohustusi ja ei lase keskenduda. Teistpidi vaadates on keskendumine ja töö kiirem tegemine just see, mis annab sulle võimaluse rohkem kallite inimestega olla. Energia mida me olulistest suhetest saame, annab meile jällegi energiat et muus osas oma elus edukad olla. Nii et vaata suurt pilti õige nurga alt ja toimeta vastavalt sellele.
Loo ööpäevaringne rutiin. Kuigi mõnele võib rutiin samastuda igavusega, siis pigem võimaldab see automaatselt ja kiiremini ära teha vajaminev, et saaksime keskenduda rohkem aega huvitavamate tegevuste peale. Rutiin on oluline osa ükstapuhu mis eelnevalt mainitud ja mitte mainitud harjumuse loomisel, kuid ennekõike pean siin punkti all silmas une ja isikliku hügieeni jälgimist. Näiteks samal ajal magama minek võimaldab meil kiiremini uinuda ja efektiivsemalt magada. See omakorda annab meile energiat ja rohkem aega muudeks tegevusteks. Kui on muutuva graafikuga töö, on selle saavutamine muidugi raskem. Sellegi poolest tuleks siis luua hügieeni osas nii öelda ajaliselt liikuv rutiin (tegevused pärast ärakamist ja enne uinumist) ja une osas planeerida ette ning leida kompromiss, mis arvestaks nii töögraafikut kui ööpäevarütmi.
Säästa 50% sissetulekust. Kui nii palju pole võimalik, siis alusta väiksemalt ja sissetuleku kasvades hoia kulud samad. Kõrvale pandud raha annab turvatunde ja vähendab stressi ebakindlates olukordades. Kuna töötukindlustusehüvitis on esimesed 100 päeva 50% ja edasi 40%, siis alla oma võimete elamine annab kindluse ka juhul kui sääste pole veel kogunenud. Raha investeerides võib see tekitada omakorda lisa sissetulekut. Kui investeerimine pole sinu teema, siis säästes saad tekitada omale raha, mida kasutada hädaolukorras või suuremate ostude finantseerimiseks. Samuti annab “ülemuse pikalt saatmise fond” vabaduse jääda enda põhimõtetele kindlaks. Kuna tulen ise pigem materiaalselt vaesest perest, siis endale on tulnud säästlik eluviis ja stoiline suhtumine pigem iseenesest. Sellegi poolest on tekkinud ka mul liiga palju kola ja viimased aastad on meeldima hakanud minimalistilk mõtlemine ning üritanud kasutute tarbeesemete ostmist vältida. Eelarve pidamine ja tulde-kulude ülesmärkimine annab ka võimaluse sihti silme ees hoida ja harjumust visualiseerida.
Need on harjumused, mida ma pean kõige kasulikumaks omada. Nad on suhteliselt universaalne, annavad nii öelda hea ROI (retun of investment) ja seeläbi aitavad juba iseenesesest kaasa kõiksugu teiste, juba detailsemate harjumuste loomisele. Samas pean mainima, et kaugeltki pole kõik loetletud minu puhul väljakujunenud harjumused. Siinkohas ongi oluline aru saada, et kui mõnikord tekivadki tagasilöögid, siis see pole veel põhjus loobuda. Kui pidevalt kurss õigele teele seada, siis umbes aasta-kahe pärast peaks harjumus olema välja kujunenud ja edasi on juba kergem. Eks üks põhjus enda kursi hoidmisel ongi näiteks selle postituse kirjutamine.