23.01.2020 pandi Hiinas 11 miljoni elanikuga Wuhani linn karantiini. Mõni päev hiljem oli karantiinis terve Hubei provints. Transport pandi seisma ja piirati üle 50 miljoni elaniku liikumisvabadust. Seda riigis, mis on juba varasemalt puutunud kokku uute viiruste puhangutega, kus valitsus on üritanud pisendada levikute suurust ja venitanud rahvusvaheliste organisatsioonide teavitamisega. Kõige tuntum näide sellest siiani oli 2002 aastal alguse saanud SARSi puhang. Tegemist oli viirusega, mis tappis umbes 10% nakatanutest. Võrdluseks praeguse koroona viiruse (SARS-CoV-2) surmavusmääraks (CFR – case fatality rate) hinnatakse Lõuna-Korea näite puhul alla 1%. Itaalias on see küll hetke andmete põhjal tunduvalt suurem (üle 6%), kuid ka teste vähem tehtud ning seetõttu tõenäoliselt paljud kergete sümptomitega nakatunud statistikast välja jäetud.
Jaanuari lõpp oli aeg, millal oleks ka muu maailm võinud tegutseda. Arvestades millised meetmed võttis kasutusse Hiina leviku peatamiseks oma elanike seas, oleksid võinud sama teha ka teised riigid oma elanike kaitseks. Näiteks kohene ajutine piirang riiki sisenejatele, milleks oleks võinud olla kohustuslik karantiin kaheks nädalaks kõigile kes külastanud Hiinat või mõnda teist nakkusohtliku piirkonda lähiajal. Loomulikult oleks seda pidanud Euroopa Liit tegema koordineeritult ja koos, et sellest ka meie Schengeni viisaruumis kasu oleks olnud. Selle asemel oli aga kuulda kriitikat Hiina vastu, kes oma kodanike liikumisvabadust piirab ja loenguid selle kohta, kuidas kedagi ei tohi tema päritolu pärast diskrimineerida. Väga lihtsustatult ja piltlikult öeldes oligi vaja vaid mõnda haiget Hiina turisti ja evakuatsiooni lennuga ära toodud sotsiaalselt aktiivset itaalast, kes enne sümptomeid suutis veel kõikidele oma tutvusringkonnas rääkida loo oma napist pääsemisest Hiina karantiinist ning me olemegi siin kus me oleme.
Mõne nädalaga oleme jõudnud olukorda, et Hiina lokaalsete meetmete kritiseerimise asemel oleme neid juba rakendanud terves Euroopas. Üks asi on tarneprobleemid Hiinast, aga hulga tõsisem on hetkel toimuv meie tihedalt läbipõimunud piirideta siseturul, mis nüüd on järsku jälle piiridega. Teostunud on ohud, mida keegi ei suutnud ettegi näha ja praegused viivitused tarneahelas puudutavad paljude ettevõtete efektiivsust ja jõudlust. Hetke valitsuste meetmed ja “iga riik enda eest” mentaliteet on pigem viinud olukorrani, kus probleemi on näha juba pea igas sektoris mitte ainult majutuses ja reisijateveos.
Kahjuks oleme nüüd olukorras, kus koroona viirus mõjutab meid kõiki igal juhul. Olgu selleks siis haigestumine, piiratud muu arstiabi ja/või majanduslik mõju. Õnneks enamikkudel inimestel pead ja käed selle tulemusena otsast ei kuku. Kindlasti saame üheskoos kriisist jälle üle. Oluline on aga õppida sündmustest ja olla paremini valmis tulevikus.