dopamine-brain_large

Dopamiini detoks – kuidas petta aju raskeid asju tegema

On osad asjad mida on lihtne teha ja teised mida raske. Näiteks kerge on kaotada ajataju sotsiaalmeedia lehte sirvides. Samas palju raskem on lugeda tööalast erialakirjandust.

Kui palju meile miski tegemine head meelt valmistab, sõltub palju see meile dopamiini annab. Dopamiin on keemiline ühend, mida neuotransmitterina seostatakse naudingu tekitamisega. Seetõttu seostakse just dopamiini erinevate sõltuvuste tekkimisega. Keemilised ühendid nagu narkootikumid viivad dopamiini koguse nii suureks, et tekib soov sama naudingu saamiseks uuesti tarbida. Sama kehtib ka näiteks seksuaal- ja toitumiskäitumisel,  aga aina tõuseb päevakorda nutikäitumine.

Me tihti isegi mõistame sõltuvuste puhul, et lühiajaline heaolu võib mõjutab meie pikaajalist heaolu negatiivselt, samas teadmine ise ei pane meid oma käitumist muutma. Seetõttu ei saa dopamiinist tekkivat primitiivset heaolu alatähtsustada. Mõne narkosõltuvuse puhul võib see tähendada aastate pikkust profesionaalset abi ja seetõttu lihtsam variant on nendest hoiduda. Rohkem vast oleme me kõik kokkupuutunud aga toidu- ja nutisõltuvusega. Tegelikult kehtib ka siin see põhimõtte, et lihtsam viis on vältida.

Toidusõltuvuse puhul me teame samuti, et tihti lugu kõige maitsvam asi pole kõige tervislikum. Samas valmistoitude näol on meile tehtud väga lihtsaks saada suurest suhkru sisaldusest kohene heaolu. Kõige lihtsam viis ennast parandada selles osas, ongi kõige ebatervisliku vältimine. Samal ajal tervisliku valiku võimalikult lihtsalt kättesaadavaks tegemine. Teisisõnu hoida kodus/kaasas vaid tervislikke valikuid, kaasarvatud näkse juhuks kui kõht peaks ootamatult tühjaks minema. Teine tegevus mis võid aidata “keha paika panna” on paastumine. Kuigi ebatervisliku toidu vältimine pole kindlasti algul lihtne, siis mida aeg edasi seda lihtsamaks see läheb. Esiteks on olnud juba varesemalt teadmine, et see pole me jaoks hea ja teiseks liigsest dopamiinist hoidumine vähendab taset, mis tekitab meile rahulolu. Ehk ajapikku muutuba ka tervislik toit aina maitsvamaks nii dopamiinist tuleva hea tunde kui maitseretseptorite ja seedesüsteemi kohanemise tõttu.

Nutisõltuvuse puhul kehtib sama põhimõte – tuleks hoiduda kõigist segavast vaid lühiajalist heaolu tekitavast. Siin puhul tuleb arvestada, et paljud lehed/äppid on tahtlikult üles ehitatud, et meie tähelepanu saada ja hoida. Seetõttu vältimine tundub parim lahendus. Asjadest millest täielikult vältida ei saa (näiteks emailide vaatamine), tuleks pidevalt kontrollimise asemel paika panna selleks vaid kindlad ajad. Selline käitumine aitab keha viia uude tasakaalu ehk homöostaasi. Sellisel juhul muutub dopamiini tolerantsus madalamaks ehk me hakkame tasapisi jälle nautima tegevusi, mis varem tundusid tüütud, kuigi teadsime nende vajalikust.

Mõned näpunäited kuidas detoksiga alustada:

1. Pane paika kuupäev millal alustad ja hakka pihta. Alguses on kõige raskem ja seetõttu tasuks valida päevad kus saad kõige lihtsamini kõigest loobuda. Näiteks kui tahad nutisõltuvust vähendada kuid tööpäeviti pead töötama arvuti/telefoniga, vali selleks nädalavahetus.

2. Ürita hoiduda võimalikult paljust. Luba endale vaid asju, mille puhul on tagatud pikaajaline heaolu. Näiteks kui sul on vaja telefonist tööalaselt pidevalt kättesaadav olla, siis kustuta vähemalt kõik äppid mida sa tööalaselt ei kasuta.

3. Pane paika, mida peaksid tegema välditava asemel. Määra tegevused, mille tegemine pikaajaliselt annab sulle kõige rohkem kasu. Tee nendega alustamine lihtsaks ehk kui tunned igavust või liigset vabaaega, saad alustada kiiresti ühe nendest tegevustest. Näiteks kui ootad kedagi kohtumisele, siis selle asemel et telefonist uudiseid sirvida, jätka poolelioleva erialalise kirjanduse lugemist, korrasta kalendrit/päevaplaani vms.

4. Ürita hoiduda erinevatest dopamiini tekitajatest korraga. Kui tunned näiteks, et sul on nii toidu- kui nutiprobleem, siis alusta samal ajal mõlemaga. Vastasel korral on oht, et kuna keha enam ühest tegevusest piisavalt heaolu ei saa, siis üritatakse seda tasateha teisega.

5. Kui on segavad asju, millest täielikult loobuda siiski ei soovi, siis plaani need päeva lõppu. Eriti hea oleks need siduda näiteks päevaplaani teostamisega ja piirata ajaliselt. Ehk näiteks enne kui tööasjad tehtud, ei vaata ka lemmikseriaali.

6. Kui sul on tervist rikkuvaid harjumusi (näiteks suitsetamine, joomine vms), siis ürita vajadusel see tegevus vahetada välja mõne teise segava tegevusega. Näiteks sõpradega joomise asemel mängige koos videomänge.

7. Anna aega. Midagi ei juhtu üleöö ja juurdumine võtab aega. Ajalist horisonti pole mõtet isegi panna. Esimesed päevad on rasked, aga mingi aeg tunned aina rohkem rõõmu asendustegevustest ja ei tunne enam tõmmet välditava vastu ning tead et oled õigel teel.

One comment

  1. Olen kõvasti selle teema kohta lugenud, aga peaks vist millegagi alustama ka. Hetkel tunne, et edukaks olemise kohta lugemine ongi minu jaoks tegevus mis annab mulle küll lühiajalist heaolu, aga tegelikult mind kuhugi ei vii.

Leave a Reply

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga