Kuidas mõista uuringuid

Kehtib ütlus, et pole suuremat valet kui statistika. Kes on kokkupuutunud analüüside kirjutamisega, teab kui palju loomingut ka seal mängus võib olla. Teaduslikes, tervist puudutavates uuringutes see nii muidugi ei tohiks olla. Sul on kindel hüpotees, mida testid ja selle alusel tõlgendad. Lisaks kirjeldad ka piiranguid, sest komplektsetes uuringutes on raske kõiki aspekte koheselt arvestada. Lisaks on sul ka statistiline viga, et kui leiad midagi olulist 95% tõenäosusega. Rääkimata sellest, et kui mingi uuring leiab statistiliselt olulise kuid naeruväärselt väikse korrelatsiooni, kas on seda mõistlik ülekanda soovitusena indiviidile, kellele võib tulemus suhteliselt suure tõenäosusega olla vastupidine.

Sellel kirjatükil on kaks eesmärki. Esmalt panna mõtlema endast kui indiviidist. Kui mingi uuring toob välja, et preparaat X tarvitamisel paranes 50% testrühmast silmanägemine ja keskmiselt 1.5 punkti mingis skaalas, mida kontrollrühmas ei tähendatud, siis võiks eeldada et tegemist on väärt asjaga. Samas ei pruugi sina selle 50% alla käia ja kasu preparaat X-st sulle puudub. Rohtude puhul me teame, et kui miski ei mõju, siis tavaliselt kirjutab arst uue koguse või teise rohu. Rääkimata kõrvalmõjudest. Sama kehtib ka toitumisharjumuste ja treeningu puhul. On mingid suunad, mis on uuringutes oluliselt positiivseid tulemusi näidanud, aga kokkuvõttes peab leidma igaüks läbi proovimise endale selle õige tee. Tähtis on arusaada, et kui keegi ütleb näiteks et banaan on hea tervisele, ei pruugi see kehtida sinu puhul. Kui sul on allergia banaani vastu, siis ainus õige asi on sinul seda elulõpuni vältida.

Teine eesmärk on panna kriitiliselt suhtuma uuringutesse endisse. On paremaid ja halvemaid. Nad erinevad kirjelduse, taseme ja statistilise mahu poolest. Ennekõike tule kriitiliselt suhtuda

tõlgendusse. Iga uus uuring ei ole veel fakt. Konkreetse näitena toon paar aastat tagasi laialt meediakõla saanud uuringu, et tihedad šokolaadi sööjad omandavad küll rohkem kaloreid, kuid on peenemad. Kuigi uurijad viitasid oma originaaltöös teatud piirangutele, siis UC San Diego pressiteates suudeti kaudselt isegi šokolaadisöömisega alustamist soovitada. Kui isegi austatud ülikooli kommunikatsiooniosakond suudab selliseid kirjutisi toota, siis ei maksa imestada et igapäevameedia suudab veelgi eksitavamid pealkirju välja mõelda. Selliste retsensioonide puhul on raske arusaada, mis on tõsi ja mis mitte. Antud šokolaadi näite puhul võib küll öelda et mõõdukas kakao tarbimine (näiteks tumeda šokolaadi näol) on näidanud positiivseid tulemusi teistes uuringutes. Samas ei pruugi see kehtida jällegi sinu puhul. Kindlasti aga ei too mõtlematu šokolaadi söömine endaga kaasa kaalu langust. Kui ei usu mind, võid enda peal järgi katsetada.

Teemat kokkuvõttes võib öelda, et loomulikult elustiili, toitumis vms muudatust võiks alustada (teaduslikult) läbi katsetatud asjadega. Samas nagu näiteks tõin, maksab soovituste/tõlgenduste osas olla kriitiline. Samuti kui mingi üldiselt levinud tarkus sinu peal ei tööta, siis ei pruugi olla mõistlik sellega jätkata, vaid proovida midagi muud.